Peamenüü

  • Avaleht
  • Üldinfo
  • Projektid
  • Kirjutised
  • Viited
  • Loopealsed
  • Puisniidud
    • Puisniitude teke
    • Taimestik
    • Inimmõju
    • Kaitse
    • LIFE-projekt
  • Lamminiidud
  • Rannaniidud
  • Pildigalerii
  • Kroonika
  • Otsing
  • In English

Intranet



  • Parool ununes
  • Kasutajanimi ununes
Lehte uuendatud
30. Dets. 2021
Iseloomustus PDF Prindi

Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale.

Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne.

 

Laelatu puisniit Toomas Kukk
Laelatu puisniit Läänemaal. Foto autor Toomas Kukk

 

Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara esinemine. Regulaarne niitmine tähendab seda, et tavaliselt niidetakse igal aastal, kuid mõni aasta võib ka vahele jääda. Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne.

Puisniidud olid eriti iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, Lõuna-Soomele ja Rootsile. Vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel.

Loe lähemalt ka puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskavast

 

Viimased uudised

Rebala muinsuskaitseala poollooduslike koosluste analüüs 2021

Uuringu tellis muinsuskaitseamet eesmärgiga selgitada välja, kui palju on rohkem kui 3600 hektari suurusel muinasaega ulatuva asustusajalooga alal säilinud pärandniite ning mis on nende seisund, looduskaitseväärtus ja säilimisperspektiiv.

Loe lisa...
 
Trükist saabus Eesti taimede levikuatlas 2020.

Pärandkoosluste Kaitse Ühingu botaanikute eestvedamisel toimunud üle-eestilise soontaimede levikuandmete kaardistamise tulemused on nüüd ka raamatuna avaldatud.

Loe lisa...
 
Heinatalgud - PKÜ suvepäevad-aastakoosolek 15.07-19.07.2020

PKÜ suvepäevadele Puhtusse on oodatud nii PKÜ liikmed kui PKÜ sõbrad. Heinategemisega hooldame-säilitame liigirikka taimestikuga Puhtu rannaniitu.

Loe lisa...
 
Projekt: Igaühe looduskaitse-positiivne kaasamine looduskaitsesse

PKÜ osaleb partnerina projektis, mille eesmärk on võimestada elanikke looduskaitse küsimustest aru saama ja ise aktiivselt looduskaitses kaasa lööma

Loe lisa...
 

Pärandkoosluste Kaitse Ühing, template by WS, powered by Joomla!