Intranet
| Iseloomustus |
 |
 |
|
Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena - niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased taime- ja loomakooslused. Lamminiitudele on väga olulise tähtsusega üleujutuste ajal veega kaasatulevas mudas leiduvad toitained, mis aitavad neil säilitada pinnase kõrget toitainete sisaldust. Vt ka üle-eestilist lamminiitude hoolduskava
Fotol karjatatav Mustjõe luht 2013. a., pildistatud Taheva vaatetornist Valgamaal
|
Viimased uudised
| Ootame talgulisi Läänemaale Puhtusse ja Saaremaal Hindule |
25.-27. augustil ning 1.-3. septembril on taas võimalus aidata kaasa poollooduslike koosluste säilitamisele. Puhtus hooldatakse rannaniitu ning Saaremaal puisniitu. |
| Loe lisa... |
| Alam-Pedja looduskaitseala taimestiku uurimine |
Kuna kaitseala taimestik on seni põhjalikult uurimata, otsitakse Keskkonnaameti tellimusel ja PKÜ ekspertide juhtimisel tänavu suvel Alam-Pedjalt kaitsealuseid taimeliike. Pingutus raskel maastikul - lodumetsades, siirde- ja madalsoodes - on hästi ära tasunud. Leitud on nii I kui II kaitsekategooriaga liike, sealhulgas virgiinia võtmehein, kollane kivirik, rabaluga, soohiilakas, sale villpea, õrn tarn jne. Lisainfo: Meeli Mesipuu (meeli.mesipuu at gmail.com) |
| Puhtu heinaniidutalgud-suvepäevad 2017 juulis |
PKÜ suvepäevad koos mõõduka heinatöö ja vaheldusrikka puhkusega toimuvad 12-16 juulil k.a. Puhtu bioloogiajaamas Virtsu lähedal. |
| Loe lisa... |
| Läti väärtuslike elupaikade inventeerimine |
PKÜ eksperdid osalevad alates 2017 aasta suvest Läti Vabariigis loodusdirektiivi elupaikade kaardistamises, mis kestab eeldatavasti kolm aastat, mille jooksul uuritakse läbi kogu Läti territoorium ja töös osalevad nii Läti, Leedu kui Eesti eksperdid. Inventeeritakse võrdväärselt nii praegustele kaitsealadele kui neist väljaspoole jäävaid kooslusi. Kevadel toimusid kaardistamise ja elupaikade käsiraamatu tõlgendamise kalibreerivad eelõppused, kuna erinevates riikides määratletakse kooslusi pisut erinevalt. |