Lamminiitude taastamistehnika koolitus Prindi

9.-10. augustil 2011 toimus Soomaal Keskkonnaameti (KA) poolt korraldatud lamminiitude taastamistehnika koolitus. Koolitus oli suunatud peamiselt KA maahoolduspetsialistidele, peaorganisaatoriks Gunnar Sein. Oma kogemust jagas pikaajaline taastamispraktik Georg Artma.

Vaadeldud-katsetatud tehnika:

Pildid

a) Teeservaniiduk lamminiitude soodiservade võsa ja rohu purustajana: masin sai tööga hakkama, kuid puuduseks on tööpinna väiksus, mistõttu traktor peab pehmel pinnasel liiga palju edasi-tagasi sõitma. Üldist heakskiitu leidsid rippuvad lõiketerad.

b) Kännufrees (e. mättafrees): Purustab põõsaid ja mättaid efektiivselt, ka väiksem  4-5m kask polnud probleemiks. Frees keerleb all ja rull tasandab freesitud ala. Ees on ka kivikaitse. Puuduseks aeglane töötempo ning niidukamara täielik purunemine freesi töötamisel, mistõttu sobib kasutamiseks peamiselt väga võsastunud aladel. Purustab efektiivselt ka ca 20cm läbimõõduga kännud. Hea on kasutada metsavarustusega traktorit (metsakummid, põhjakaitse). Võllil on ca 100 tera, iga tera ca 100 krooni tk.

c) Giljotiin. Saab põõsad-puud maha võtta ja hunnikutesse asetada. Kännud freesitakse hiljem üle kännufreesiga.

d) Randaal. Kuna juba aastaid on arutletud, kas randaal oleks mätaste eemaldamiseks mõeldav ja praktiline, siis seekord sai see ära proovitud. Kohale sõitnud randaalijuht küll algul puikles ja ütles, et see pole tema masinaga eriti mõtekas, kuna randaalil peab töökiirus olema vähemalt 12-15 km/h ja põõsasel--mättasel alal polevat see võimalik. Siiski tehti lõpuks proovi ja kiirust sai piisavalt, kuid mättad sellele vaatamata kuigi efektiivselt ei eemaldunud. Randaale olevat aga mitmesuguseid ja ilmselt oleks võimalik leida ka sobivam masin.

e) Võsafrees. Jätab põõsastumata alal niidukamara terveks  (rohustu purustatakse), mättad, põõsad ja väiksemad puud purustab efektiivselt. Vaadeldud freesi raskus on 3tonni ja võlli laius on 2m, mis on väiksem kännufreesi omast, kuid seetõttu ka kergem. Tundus väärt taastamismasin.

Kõigi vaadeldud haagiste ette käib ca 4-6t raskune traktor, mistõttu märjal ajal taastamistööde tegemine pole eriti mõeldav. Soist tüüpi lamminiitudel on vaja ka suvel topeltrattaid.

Koolitusel osalesid PKÜ liikmetest peale Gunnari veel Tiina Orav (KA maahooldusspetsialist), Kadri Tali, Jaak-Albert Metsoja ja Meeli Mesipuu.