Kaitse Prindi

Poollooduslike koosluste arengukava 2014-2020 andmetel on Eestis kaitsealusel maal 4200ha hooldus-ja taastamisväärtusega puisniite, neist hooldatuid 650ha (2013. aasta seisuga).

Tuntumaks Eesti puisniiduks on kahtlemata Laelatu puisniit Puhtu-Laelatu looduskaitsealal. Siin on viimastel aastatel niidetud keskmiselt 15 ha aastas, kuid suuremate eeltöödeta oleks niitmiskõlbulik umbes poole suurem ala. Laelatu on üheks põhjalikumalt uuritud elustikuga piirkonnaks Eestis. Siin asuvad aastakümneid uuritud taimestiku püsivaatlusalad. Laelatu bioloogiajaam võimaldab läbi viia mitmesuguseid ökoloogilisi uuringuid.

Saaremaa kaitsealustest puisniitudest on kuulsamad Tagamõisa ning Viidumäe. Neid alasid on viimastel aastatel osalt korras hoitud heinatalgutega. Ulatuslikuimad lammipuisniidud asuvad Soomaa rahvuspargis, mille piiresse jääb ka endine Halliste taimestikukaitseala. Pärnumaa suurim hooldatav puisniit asub  Nedrema looduskaitsealal, väga kõrget liigirikkust on kirjeldatud ka Vahenurme hoiuala puisniidult.

Puisniitude säilitamise muudab majanduslikult keerukaks asjaolu, et looduse mitmekesisuse säilitamisega seotud tulud on kaudsed ning majanduslikult raskesti või üldse mitte hinnatavad, kulud seevastu konkreetsed ja koheseid investeeringuid nõudvad. Puisniitude kestev säilimine on nüüdisajal mõeldav üksnes niitmise doteerimise kaudu.